Mõned faktid, nagu ikka:

Toimumise aeg: 26.-27.veebruar 2011.a

Toimumise koht: Haanja kuppelmaastik, algus 26.veebr kell 11:00 Haanja keskuses, lõpp samas kohas millalgi 27.veebr pärastlõunasel ajal. Kaart: http://www.hot.ee/looduspark/kaart.html

Eesmärk: Haanja 20 kõrgeima tipu võtmine ringmarsruudil. Tartu Ülikooli Looduskaitseringist (Martin Tuul – Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi president 2010-2011) lubati, et kes nimetatuga hakkama saab, kuulutatakse TÜLKR presidendi poolt lumeilveseks ehk peale seda saavad läbinud ka vastavasisulise diplomi.

Marsruut: tegemist umbes 25 km pikkuse rännakuga. Toomas lubas vaadata orienteerujale omase kriitilise pilguga kaarti ;-D … noh et meil ikka liiga kerge ei oleks ja vääriliselt saaks pingutatud. Nende mägede absoluutkõrguste summa on 5751 meetrit. Kokku tuleb kõikide mägede läbimiseks ronida vähemalt 745 meetrit vertikaaltõusu. Kaardimaterjal: välja prinditud kahel A3 lehel.

Läbimine: jala, kellel võimalik saab kasutada räätsasid. Kui kellegil on nüüd oma räätsad või on võimalik laenata endale räätsad siis on eriti hea. Martinil on viimastel andmetel 8 paari räätsasid – seega osa inimesi saavad tema käest laenata. On veel kolmas võimalus, mida pakub välja 360.ee. Ei-ei-ei-ei, mitte raha eest laenutada nagu te kindlasti nüüd seda veebilehe aadressi nähes kohe mõtlesite. Vaid hoopis ise valmistades. Jajah, matkajuht Triin räägib ja näitab, kuidas teha ise räätsasid vt: http://www.360.ee/tiimiblogid/tee-ise-raatsad.html. Kogu marsruudi jooksul kanname varustust endaga kaasas – nagu ikka.

Kuigi viimastest lumel käimistest selgub, et koorik peab – seega saab ka ilma räätsata hakkama …

Ööbimine: toimub telkides nagu ikka. Ööbimiskoht tõenäoliselt Vaskna järve lõkkekoht (kunagi oli seal väidetavalt ka lõkkepuud olemas). Autoga sõitmiseks juhised: peale Haanja bussipeatust näitab suunaviit “Trolla 2 km”, sealt keerata vasakule ja minna umbes 2 km kuni on näha tee ääres paremat kätt järv. Peale järve keerata kohe paremale ja ongi näha parkimistasku ja suunaviit nimetusega “Vaskna järve lõkkekoht”. Krista Näkk RMKst (tel: 524 0187) kinnitas, et: “Vaskna järve lõkkekohas on lõkkepuud täiesti olemas.”

Alternatiivina on igaks juhuks Haanja lõkkekoht, kuid sinna juurde minev tee (ca 300 m ) ei ole talvel lumest lahti lükatud. Lõkkepuud olid enne talve lahtises puude varjualuses olemas (võivad olla lumised või isegi lume all).  RMK loodusvaht Kalle Kannel tel: 514 0310.

Toitlustus: arvestame kahe päeva lõunase eine, ühe õhtusöögi ja ühe hommikusöögiga. Ostan ära ja pärast arveldame – nagu ikka. Toitlustuse maksumuseks olen arvestanud max 5 euri näkku.

Hetkel kavas õhtuks teha Felixi lihapallisuppi ja vaarikakisselli. Hommikuks on neljaviljapuder maasikamoosiga. Lõunaeineks on varutud vorsti, juustu, tuunikalavõiet, lõhekalavõiet, turistieinet, saia, leiba. Kindlasti saab teha kõikideks söögikordadeks teed või kohvi. Vahepaladeks saab kommi põske pista. Kui on miskeid erisoove, siis palun andke teada. Kõik, mis ise soovite endale näksimist või jooki kaasa võtta, on Teie enda valik. Igaks juhuks võiks samas endale autosse 2l vett näkku kaasa pista. Martin võtab ehk mulle abiks suure poti kaasa. Tom võtab igaks juhuks ka priimuse kaasa. Ise haaran priimuse ja veel potte. Ka gaasi on kaasa võetud.

Varustus: telgid vastavalt grupi jagunemisele, magamiskott igaühel isiklik (kes on külmakartlikumad või magamiskott on õhem siis ka sisemine kott kulub marjaks ära), isiklik matt, isiklikud sööginõud, NB! tagavarariided (sh kindlasti varusokid, varupluus, et saaks higise särgi seljast, ühest soojast fliisist kampsunist oleks ka kindlasti abi.), mugavad ja soojad jalanõud, õhtuks soojemad kindad, sokid ja müts, pealamp – nagu ikka. Arvestada tuleks Eestimaise ilmastikuga, sh sellega et jalad ja käed võivad märjaks minna. Ilmaprognoos: öösel õhutemperatuur max -25°C, päeval max -14°C. Suure tõenäosusega vähese ja/või vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub lõuna- ja kagutuul 5-10 m/s. Seega külma kaitseks ikka vastavad riided kaasa! Ise olete tegijad ja teate, mida kaasa haarata - seega olge lihtsalt kriitilised oma valikuid tehes! Telgikoha kaevamiseks võiks olla ka lumelabidas varuks!

Lisakulu: Suure Munamäe torni külastus, L-P 12-15, täiskasvanud 2,5 € (liftiga 4€); õpilased 1,5 € (liftiga 4€).

NB! Telkidesse jagamisel ning autoga kohale jõudmisel – koopereerugem, nagu ikka. Martin ja Keit tulemas Rakverest. Helen ja Toomas tõenäoliselt Tartust. Andres ja Ennike Võrust.

Hetkel registreerunuid 14 – Helen, Toomas, Martin, Keit, Heiko, Eve, Lia, Oll, Olavi, Lermo, Allan, Ennike, Andres, Siim.

Kõik algas juba sellest et suutsin unustada kompassi auto katusele ning minu start algas suure hooga autosse ning siis tagasi starti. Allolevalt pildilt võib ju tunduda, et ma justkui huvituksin kaardist. Paraku see huvi haihtus pärast punkti nr 53, sest siis alustasid poisid spurti hoolimata paksust lumest. Joostud 1 tund ja 15 minutit katkes nii minu jõud kui ka parema jala säärelihas tõmbus krampi. Joosta sai sedasi et päkale ei astunud. Kuna poisid pea enamuse ajast minust mitusada meetrit eespool liikusid, siis hääbus viimanegi kübe motivatsioonist … Joogipunktis see oli vist Harimäe torni juures teatasin küll et nüüd võite ise edasi joosta, et mina siin katkestan. Kuid selle peale öeldi mulle, et nemad seda ei kuulnud ja mingit katkestamist ei saagi kunagi toimuda, sest see ei ole aktsepteeritav. Ja niisiis jätkus piinamine … Üks hetk enam sõrmed käel üldse ei liikunud külmast ja märjast – õnneks sain Martinilt kuivad kindad.

Ka söögi-joogi kaasa tassimine oli seekord mõttetu – selle 5 tunni jooksul sai ehk söödud üks snikers ja üks tuubigeel ning paar lonksu spordijooki, lisaks joogipunktis haaratud kahele tassile kollasele joogile. Muud vidinad sai kenasti koju tagasi tassitud. Kokkuvõttes ei ole nii masendavat võistlust veel olnud, milles nii vähe rõõmu oli. Üks positiivne asi siiski oli … nimelt hoolimata minu masendusest rajal pean siiski ütlema, et jooksjana pean sel aastal siiralt tänama suusatajaid viisakuses. Eelmisel aastal metsas, paksus lumes, suusatajad lükkasid lihtsalt julmalt ümber jooksjad. Või noh kui mitte üldistada, siis mind küll ja mitte üks kord. Sel aastal aga oldi väga viisakad. Rajal oli igati sportlik, positiivselt emotsionaalne ning motiveeriv õhkkond.
Minu kõige suurem õppetund on aga see, et pole mõtet rajale minna, kui oled võistkonna kõige nõrgem ehk teistest mitu korda füüsilistes võimetes madalamal tasemel.

Joostes läbisime kokku 26,3 km – sai võetud ainult 23 punkti ja kõik tänu minu äärmiselt aeglasele liikumiskiirusele …

Jalutasime suure ühisperena stardipaika, mis oli veidi kaugemal kogunemiskohast. see oli vägade lahe, et selline jalutuskäik enne starti oli … esiteks sai jalad soojaks jalutada ning teiseks kenasti sotsiaalselt suheldes mõnusalt rõõmsa tuju metsa minekuks.

Võistlus algas 14:09 suundorienteerumisega.

Kusjuures toimus väga hea hajutamine. Mingit ühistormamist nagu ei olnud küll täheldada. Igas punktis ootas meid üks huvitav sõna. Küll me proovisime sellest mingit salmikest või regivärssi kokku panna aga no ei õnnestunud. Mõne koha peal ei olnud kõiki tähti sõnadest kirjas, vaid olid alakriipsud ja see ajas veel eriti segadusse, sest tundus, et need sõnad oli võrokeelsed. Aga meie võistkonnas kahjuks Lõuna-Eesti murret keegi ei valda.

Niisiis, kas ma juba ütlesin et ilm oli võrratu. Vahepeal sadas miskit – oli see nüüd lumi, lörts või rahe – igal juhulläks maa valgeks ükshetk – ja see oli tore ja värskendav. Ja tõepoolest sai tormatud ringi ja metsas oli nii mõnus – karge ja samas sügiseselt värviline. Suundorienteerumine läks meil väga kenasti ja selle lõpus sai juba soojendusdressi seljast eemaldada. ;-D ainult ühe nõlval oleva punkti otsimine võttis meil aega, sest kaardi järgi justkui tundus, et see oleks võinud olla üsna kraavi ääres … no tegelikult oli veidi kõrgemal. Niisiis jõudsime kenasti auto juurde tagasi, veidi riideid vähemaks, natuke süüa, natuke juua ja uued kaardid. Nüüd siis suundusime juba valikorienteerumise rajale.

Ega seal kaardil tõepoolest väga palju võimalusi ringi tegemiseks polnudki valida. Kuna 14 punkt jäi natuke nagu välja ringist, siis otsustasime kõigepealt selle ära võtta ja siis edasi 20, 21 suunas joostes üks suur ring kenasti ära teha. Nagu tavaliselt oli meil põhiorienteerujaks Tom – ühtlasi tundus ta olevat ka põhitormaja. ;-D Aga väga positiivne oli selle jooksu juures see, et ma ei kaotanud meid kaardil ära. Nii nagu juhtus eelmisel 2009.a Firni üritusel, kus miskipärast ükshetk mulle tundus, et kaardil olev ja mind ümbritsev maastik omavahel kokku ei läinud ning Tom kaardil hoopis miskit kolmandat näitas.

Tidrikusabad olid vahva raja teinud … oli ka lisaülesandeid, kus sai kivihunnikust komme otsitud, sai mälu järgi punkte leitud …

Maastik oli Rõuges väga vaheldusrikas – oli märga, oli kõva, oli metsateid (mitmeid mida kaardil ei tuvastanud). Vahepeal tahtsid poisid põigata veel ka Kanjonit vaata – aga no siis me poleks küll õigeks ajaks lõppu jõudnud. Kontrollajaks oli nimelt 4 tundi ehk seega pidime lõppu jõudma enne kella 18:09. Aga loomulikult oli Eesti mõistes mägesid. Kuigi jah mõnes kohas tulid suust välja sõnad nagu: “Minge pekki!” kui pidi nt suusanõlvast üles tormama punkti 18 suunas nimelt. Mõni nõlv oli ikka nii järsk et alla tulles sai pepu peal liugu lastud. Järve äärde ujumispunkti laskudes ma isegi libisenud mitte pepu peal vaid sai küünarnukke suuskadena kasutatud – mis päädus muidugi marraskil nahaga. Aga ega see küll nüüd ei takistanud edasi liikumist. Kui viimased punktis hakkasid saabuma, siis meil tekkis võistkonnasisene võistlusmoment ning Ööbikuoru vaatetorni tippu tehti võidujooks. Kes ees – see mees … Kuna ma ei olnud mees siis jäin nagu ikka meie võistkonnas viimaseks hapupiimaseks.

Finishis ootas meid mõnus soe tee … oi küll maitses hästi ja tegi sees soojaks. Ja siis kohe autosse ning Viitina mõisa otsima. Mõisa puhkemajas ootas meid juba valmis saun, oi kui maitsev supp. Kui üks hea kausitäis suppi sees sai saunamõnusid nautida hea leiliga, juttu vesta ja jooke libistada. Õhtu lõppeks saime veel ristsõna lahendada oma metsas kogutud sõnadest, mille vastuseks tuli Põhja-eesti keelde tõlgituna “Harjutamine teeb harjutajaks”. Vaatsime Kalle pilte Svaneetijast ja saime juurde küsida … Näitasime oma pilte Alpidest ja saime juurde jutustada …

Pühapäeva hommikul saime süüa sabaputru, mis maitses ülihästi, korjasime ära paar orienteerumise punkti, külastasime kanjonit ja käisime tagasiteel Võrus ränduritena söömas nagu ikka.

Nagu ka eelmisel korral, oli Firni üritus üks mõnusalt sõbralik ning meeliköitev ettevõtmine. Rõõm metsas jooksmisest ja sarnaste emotsioonidega inimestega koos lahedalt aja veetmisest oli kahtlemata väärt elamus. Teinekordki kindlasti sellisest vahvast üritusest osa võtma!

Paldiski võttis meid vastu vägade ilusa ilmaga, mida jätkus terveks päevaks. Võtsime rahulikult ja jalutasime kuni tuletornini, siis mööda rannikut ikka Tallinna poole ja Tallinna poole …

 

 

Tegime ikka söögi ja joogi peatusi vahepeal – võtsime üsna rahulikult … Kui pimedaks läks suutsime siiski sini-valge matkaraja kogemata ära kaotada … aga sellest polnud midagi… tõusime suure teeni ja sealt alla tagasi mere äärde … Järgmiseks aastaks ma luban, et teen selgeks päevasel ajal, kus täpselt seal Suurupi-Muraste kandis tuleb rannikul liikuda et jõuda sihteesmärgini ehk läbida marsruut vaid mererannas.

Retke pikkuseks kujunes 65 552 m … Aega kulus meil selleks 13 tundi ja 35 minutit. Päris lõpuni jõudsime neljakesi aga sellest Marko sõbraga jäi juba teadlikult poolele maale ööbima – neil olid ka suured seljakotid varustusega kaasas. Ning Merle ja Sven otsustasid veidi lühema tee kasuks. Minul endal olid küll viimased kilomeetrid nii väike pisar silmis, jalatallad olid hellad (liiva ka ju ei viitsinud saapast välja ajada tee peal ja seda ikka oli mõlema jala juures nii peoga kui kodus jalad vabastasin) ja astusin nagu sütel aga kodu juba paistiski …

Kokkuvõttes võib jälle tõdeda, et vahvate sellidega koos on iga retk meeliköitvaks seikluseks …

Täpsem info kodulehel: http://www.firn.ee/show.php?id=301
Eelregistreerimine kuni 13.okt.

Registreerimiseks saata mail aadressil: kus on kirjas osavõtja(te) nimed. Osavõtumaks eelregistreerimisel kuni 14.11.2010 50.-
Hiljem ja võistluspäeval kohapeal 80.-. Koht: Harku traavers. Tallinna läänepiiril Harku karjääri värava ligiduses.

Täpsem info: http://seiklus.blogspot.com/2010_10_01_archive.html

Paldiski rongijaamast silkaks Pakri tuletornini (umbes 5 km). Pakri tuletorni juurest algab umbes kella 10:30 paiku tempokas retk piki rannikut kuni jõutakse Tallinna piirini Tabasalu looduspargi lõppedes (umbes 64-65 km).

Liiguks kerge seljakotiga ranniku liivas, kividel, teedel, ületades ojasid, tallates aegajalt peaaegu et vees, ronides üle puude jne – oleneb mida rannikul liikumine nõuab … Eesmärk on ilma ööbimiseta pealinna tagasi jõuda.

Osalemine toimub omal riisikol!

Garanteeriud ei ole: giiditeenus; ühist transporti-pesemist-söömist; ajavõttu ja muud taolist kommertsüritusele kohast …

Garanteeritud on: merevaade kogu distantsi jooksul; tõenäoliselt vahva seltskond; ilm (kas vihmane või päikeseline see selgub kohapeal);märjad jalanõud (võibolla ka riided); veidike eneseületust; tempo vastavalt võimetele; värske õhk
….
Registreerimist küll ei toimu aga võib teada anda küll, siis teab keda rongile oodata. Või kui soovid muidu jutustada, kommenteerida, ettepanekuid teha jne siis tel 5011681 või mailiaadress helenkorju@hot.ee on avatud vestlusteks …

Pane 9. oktoobril selga ilmastikule vastavad riided (vajadusel ka vahetusriided); võta kaasa piisavalt näksimist ikka nii terveks päevaks, kindlasti ka piisavalt juua.

Absoluutselt oluline on jalga panna mugavad jalanõud!

Et siis kohtumiseni rongis …

In the mid-90s circumstances dictated a change and the bulk of my training became more artificial in nature: done in a gym, on the track, on stairs and Stairmasters. Gym fitness wasn’t mountain fitness and stagnation became my companion. To break the trend I read and talked, ultimately learning the importance of varied stimulus, progressively increased intensity, and periodization. I had no clue how to implement this for my chosen craft so I began working with a coach to develop a thesis and program. After an experiment being coached remotely by the author of “The Outdoor Athlete”, Steve Ilg, I chose ace climber Geoff Weigand to translate the theories of Zatsiorsky, Bompa, Ajan, Hatfield, Janssen, and Tabachnik into language and action I could understand.

Hypothesizing an ideal world, Geoff and I developed an 18-20 week cycle to be done two times per year with peaks corresponding to expeditions or very big efforts in the mountains.

1. Foundation (4-6 weeks)
2. Power (4 weeks)
3. Cardiovascular power endurance (4 weeks)
4. Cardiovascular extensive endurance training and muscular endurance (3-4 weeks)
5. Tapering and rest: taper for 1 to 2 weeks then rest for 5 to 7 days
6. Peak: as long as possible, but usually only 1 or 2 weeks

The power requirements in the 90s were greater than in the first decade of my career

The Foundation period addressed cardiovascular fitness with activities like running, hiking uphill (with or without a pack), riding a stationary bike, or using a rowing machine while maintaining an aerobic heart rate. Writing about it in my first book, in my first book, Extreme Alpinism I urged readers to “stack different types of training on top of each other to achieve an effect similar to doing an actual route. Run or bike uphill for an hour, run down, then do an endurance session on the indoor climbing wall or, better yet, hit the weight room. In the weight room, reduce the usual weight but increase the number of sets and number of different exercises. Beginners should … determine their max power, and train at 50 percent of 1RM. Aim for a high volume of sets (six to eight), keeping the reps around twelve to fifteen.” This period focuses on adaptation to the large volume of work required by big mountain climbs.

A typical Foundation day might look like this:
Feb 21, 1995 (I weighed 160#, this was in the middle of my Foundation period during a cycle to peak in June)
4000 vertical feet on Stairmaster (easy, then short intervals, then a long grind, then easy to cool down, 40 minutes)
Lat Pull: 40x 80#, 40x 100#, 15x 160#, 9x 180#, 6x 200#, 4x 220#, 1x 230#, 5x 200#, 11x 170#, 11x 160#, 14x 150#, 17x 130#, 35x 100# (13 total sets)
Bench Press: 12x 95#, 15x 95#, 8x 115#, 3x 135#, 5x 135#, 14x 95#
Bent-over Row (one arm): 12x 95#, 12x 95#, 8x 115# 8x 115#, 12x 95#
Upright Row: 15x 50#, 12x 60#, 12x 60#
Stretch

The Foundation period also featured many back-to-back days to mimic the “stage” type efforts of multi-day Himalayan or Alaskan climbs. The schedule was often five on, one off, or 6-7 on, two off (example week here).

Long days in the mountains built a base that was tuned by artificial sessions focused on explosive power and intervals

Once I had a Foundation to push off of I shifted towards a higher intensity training cycle. The lifting sessions favored neuromuscular gains to improve power-to-weight ratio, there was a lot of 6x 2 with big loads and plenty of recovery between sets. Geoff’s own work had proved that the 160-pound climber who could Lat Pull multiple singles and doubles of 300# could pull 160# or less all day long because the lighter load did not tax the system. This applied to all movements so we chose five to support those I executed while climbing and built sessions around them. The big five: Pull-down, Standing Finger Curl (use Olympic bar), One-arm Bent-over Row, Leg Press or Squat, Calf Raise.

Following a two-month Foundation period we started the first Power cycle in winter. This was in-season for me and we soon realized that the strict schedule, described in Extreme Alpinism could not coexist with my chaotic calendar. Although I was aiming to peak in March I had to take advantage of the training and learning opportunities my travel schedule afforded, and to climb whenever climbing conditions were good during the preparation period. So Geoff designed a conjugate schedule during which I cycled through power, medium-intensity steady-state cardiovascular efforts and hard intervals with an allowance to vary daily intensity based on recovery status.

January 1996 looked like this:
Age 35, height 5’8”, weight 165# to start, normal waking pulse 46, MVO2 a meager 53ml/kg/min, HR @ MVO2 189, anaerobic threshold HR 173-174 or 92% of MVO2.

1/1: (WP-46, 10hrs sleep) Skate Ski 1hr 20min, 60 min @ HR 170-173, 20 min 160-170

1/2: (WP-48, 9.5 hrs sleep) Skate Ski 1hr 30min, trying to stick with an Olympic hopeful and failing, HR over 175 a few times, mostly 170

1/3: (WP-47) Classic Ski 1hr @ HR 150-155, a bit too hard to be a “recovery” workout

1/4: (WP-46) Weight room: usual warm-up, then: Finger Curl 6x 2 @ 205#, Lat Pull 6x 2 @ 240#, One-arm Row 6x 2 @ 95#, One-leg Press 6x 2 @ 205#, Standing Calf Raise 6x 2 @ 445#, then a cluster of abdominal exercises, and finally: Hang Clean 3x 8 @ 100#, Straight-leg Deadlift 3x 10 @ 100#, Good Morning 3x 15 @ 45#

1/5: (WP-50) Rest Day

1/6: (WP-47) Long Intervals on Stairmaster: warm-up 10 min, then 3x 10 min @ HR 175 with 10 min active recovery (HR 150) between sets, total time = 1hr 20min

1/7: (WP-48) Weight room: usual warm-up, then: Finger Curl 6x 2 @ 215#, Lat Pull 6x 2 @ 245# [new 2RM], One-arm Row 2x 2 @ 95# (no power after Pull-downs), Standing Calf Raise 4x 8 @ 450#

1/8 and 1/9: Rest: the previous week required two consecutive rest days to recover. I was on a calorie-restricted diet, which wasn’t helping recuperation though I did shed some unwanted mass, which took me down to 160#.

1/10: (WP-45) Skate Ski 1hr 15min @ 8000′, HR steady @ 160-165

1/11: (WP-46) Warm-up 35min on road bike (trainer), then 5x 1min speed/strength intervals on treadmill, 4 min rest between, target HR = 176 for each interval, 20 min cool-down on treadmill

1/12: (WP-45) Road Bike (on road) 2hrs 30min @ HR 130-140

1/13: (WP-45) Standard weight room warm-up (DB Press, DB Fly, DB Reverse Fly, Good Morning, SL Deadlift, Hang Clean), then: Finger Curl 6x 2 @ 215#, Lat Pull 6x 2 @ 250# [new 2RM], One-arm Row 6x 2 @ 95#, Standing Calf Raise 4x 8 @ 400#, Hang Clean 3x 10 @ 100#, Straight-leg Deadlift 3x 10 @ 100#

1/14: (WP-43) Skate Ski 1hr 30min, 20km, HR steady @ 160-170

1/15 and 1/16: Rest

1/17: (WP-48, due to some emotional stress the previous day thus lack of sleep) Skate Ski 1hr 30min @ 8000′, deep snow, not much glide, 60 min @ HR 170-175, 30 min @ 160-165

1/18: (WP-46) Standard weight room warm-up (DB Press, DB Fly, DB Reverse Fly, Good Morning, SL Deadlift, Hang Clean), then: Finger Curl 6x 2 @ 215#, Lat Pull 6x 2 @ 250#, One-arm Row 6x 2 @ 95#, Standing Calf Raise 5x 8 @ 400#, Back Squat 5x 8 @ 145#, Hang Clean 3x 10 @ 105#, Straight-leg Deadlift 3x 10 @ 105#, then I failed to do recovery stuff correctly

1/19: (WP-50) Ski touring on heavy gear, 2hrs 30min total, 90 min @ HR 155-160, 30 min fixing broken binding, 30 min @ HR 125-135 (descent), bonked badly 10 min from truck because I didn’t fuel properly

1/20: (WP-48) Rest

1/21: (WP-48) 30 min snow shoveling, then calisthenics and stretch

1/22: (WP-47) Skate Ski 1hr 40min @ 8000′, deep snow, not much glide, HR steady @ 165-170

1/23: (WP-45) Walk 30 min, recovery pace

1/24: (WP-46) Standard weight room warm-up (DB Press, DB Fly, DB Reverse Fly, Pull-up), then: Finger Curl 6x 2 @ 215#, Lat Pull 6x 2 @ 240#, Leg Press 5x 3 @ 450#, Hang Clean 3x 10 @ 95#

1/25: (WP-?) Ride road bike (trainer) 60 min @ moderate pace, HR steady @ 155-160

1/26: (WP-?) Travel

1/27: (WP-48 at 7700′) Ice climb, long day, lots of hiking and hauling gear and mileage on the ice

1/28: (WP-49 at 7700′ 9hrs sleep) Ice climb, 8 pitches: 4x WI3-4 solo, 2x WI5 and 2x WI6 with rope, 4hrs total

1/29: (WP-50) Travel

1/30: (WP-52, 7.5hrs sleep) Standard weight room warm-up (DB Press, DB Fly, DB Reverse Fly, Pull-up), then: Finger Curl 6x 2 @ 215#, Lat Pull 6x 2 @ 240#, Leg Press 5x 3 @ 450#, Standing Calf Raise 5x 8 @ 400#

1/31: (WP-50) Ride road bike (trainer) 60min, 4x 2min intervals @ HR 173-174

This cycle progressed through February with emphasis changing toward climbing itself. I tried to put in a few extensive endurance days as well but the increased volume tipped the scale and I got sick. This enforced a week of rest prior to flying to the Alps, which served as my taper. The next three weeks featured a number of two to six-hour efforts with about 45 hours of volume in 20 days. Normal waking pulse fell to 41 during the period.

While 24, 40 and 60-hour non-stop efforts appear to be pure endurance events the load at any given moment is much greater than bodyweight due to pack, gear, heavy footwear, snow/ice conditions, altitude, etc, so power and intensity must not be ignored in training

Upon returning home I had 80 days before the next peak. Confident in my Foundation, I started back into the conjugate schedule, lifting two days a week, doing steady state CV efforts two days a week and intervals once a week. During this period 6x 2RM increased on Finger Curls to 220# but stayed at 250# for Pull-downs, which was the peak force my shoulders could handle. Straight-leg Deadlift improved to 8x 10 @ 135#, and Squats increased to 5x 8 @ 185#. Target HR for 5x 1min speed-strength intervals (running uphill) increased to 179-180 and I was doing two-hour steady state efforts at HR 170 +/- without blowing up. Waking pulse was down to 39-40 by the time I flew to the Andes. In La Paz I got a parasite and during six days of illness lost about ten pounds. Once I recovered and acclimatized I was really light, really strong, and unstoppable.

The perfectly timed peak, combined with an opportunistic parasite stripped fat and lean mass, which was like putting a supercharger on a small block V8: the increased oxygen efficiency was ideal for the task at hand

During 1998 and again in 2000 I tailored the conjugate method to follow the ideal macro-cycle Geoff had designed in 1995. Early in the cycle I trained different areas simultaneously, keeping intensity low and emphasizing high volume. Next the conjugate schedule took on a power emphasis (lifting and high intensity intervals) during which 6x 2RM Finger Curl load increased to 225#, and 6x 2RM Lat Pull load increased to 270# and I pulled multiple singles at 280# (bodyweight 160#). Then, while still following a conjugate ideal the bias shifted toward extensive endurance and sport specific movement training. I trained extensive endurance and movement three days a week and lifted twice, dropping the intervals altogether. Finally, I rested and/or tried to acclimatize locally (Colorado) and then went out the door. I was quite successful in the mountains in both years and the training certainly had something to do with it.

Beginning in 2003 I was exposed to a program founded on functional movements combined in high intensity, multi-modal circuits called CrossFit. The program blends power and cardio-respiratory stressors into short, intense efforts and spreads the impact of such stimulus across the largest possible muscle mass, diverse energy systems, and varied, universal movement patterns. I tested the method exclusively for a period of four months and emphasized it as the foundation of my personal program for 18 months. The benefits of following the randomized stresses of the Workout of the Day were many: improved coordination, increased power output, imbalances corrected and injuries repaired. Overall performance improved initially, even during longer, sport specific efforts but I made the mistake of believing in programming causality. We adapt to what we do, and although the methodology improves a broad variety of fitness parameters, the longer I emphasized short, intense efforts the more my endurance performance was compromised. CrossFit programming on its own cannot provide the type of fitness required by what I do. Now I use it to build and maintain a foundation, sustain structural integrity and balance, and I fold it into the conjugate scheduling I have been using since the mid-90s to build the various programs I currently apply to myself and other endurance athletes.

These days, I consistently publish training and performance results on this site. I follow a pattern of conjugate programming with cyclic emphasis that should be clear to the attentive. Volume-wise, from 1/1/06 to 11/30/06 I trained 420 hours, with only 25 hours in October and November due to shoulder reconstruction. The volume reflects both minutes in the gym and many hours outside, hardly a pure short-duration, high-intensity program. Only 15% of the time was spent on lifts or circuits in the gym. In 2005 hours totaled 475. Volume in 2003 was roughly 150 hours because I trained exclusively according to the short-duration, high-intensity model. I hit 250 total hours in 2004 due to some long days in the mountains but was still going short and hard for the majority of my training.

My personal page on the site highlights a few results that stem from training ideas developed over twenty years of trial and error and trial by fire. My performance is not the result of dogmatic adherence to a single program or training idea and it never will be. I evolve. Knowledge accrues. Training methods advance.

Testing is essential but irrelevant until it is combined with the results of practical testing and performance in the field

There’s no substitute for getting outside and getting it on because nowhere else are both physical and psychological characteristics so sorely tested